13.päev - Port Blair->Neil Island

Loodetavasti jäid kõik reisiviperused Little Andamanile.  Igatahes saime õigel ajal ära tuldud. Ööpraamiga, mis tuli Nicobaridelt. Jällegi elamus - praam oli vanemat sorti. Kajuteid ei olnud, vaid üks suur ühine tekk, kus õnneks pikad polsterdatud pingid. Seljatoega! Hoidsime šoti surfajate lähedusse. Nad orienteerusid olukorras kiiresti - valisid välja töötvate ventilaatoritega koha, ladusid pingiread seljakotte täis, et saaks enda täies pikkuses pikali visata. Toimisime samuti. Karmol tuli uni varsti, Heli küpsetas end veel pühapäevaste juhtumiste mahlas. Kõige hullem on ikkagi tunne, et keegi hiilib kambrisse, et midagi pihta panna. Teise inimese tagant. Ah, las ta olla. Põdemised põetud, hädapärane kohalik telefon piltide jäädvustamiseks olemas. Küll kuidagi ikka saab - ei lase sellest oma reisi rikkuda. Eks igal oinal oma mihklipäev.

Igatahes saime öö ühiskajutis magatud. Kui vahepeal uni ära läks (jube palav ja umbne), siis sai raamatut loetud (Sada aastat üksildust) ja ümbrust silmitsedes mõistatud, et elu väljaspool kodu ongi absurdne, lihtne ja… väheväärtuslik. Kümned mehed, naised ja lapsed,  kes harjumuspäraselt laevateki põrandale rätiku laotasid ja sinna end magama sättisid - nad olid sellega harjunud. Või siiski päris mitte? - laeva sisenedes ja treppi mööda järjest sügavamale praami kõhtu sammudes, hakkas lähedal olev väikelaps lohutamatult nutma. Me kõik tahame ju inimväärset olemist- tegelikult ju väga lihtsat asja - natuke pehmet küljealust ja piisavalt värsket õhku.

Tänane, 13.reisipäev algas sujuvalt. Kohe, kui Little Andamani praam sildus, saime soodsalt tuk-tuki, kes palusime end Downtowni söögikohta viia, mis asub praamipiletite müügipunkti lähedal. Nautisime mõnusat olemist, Karmo sõi tomati-kurgi-sibula salatit (loe: ümmargused viilud), muna-juustu röstsaia,  Heli omletti. Jõime kohvi ja ootasime piletimüügi avamist. Käsi saime pesta ja korralik tualettruum oli samuti olemas. Seda pole üldse vähe ühe päeva alguseks! :)  Praamipiletite järjekorrad olid juba üsna pikad. Heli sättis end naiste sabasse (need ikka mõnevõrra lühemad). Olime otsustanud igal juhul Port Blairist ära minna. Havelocki oleksime saanud alles päev hiljem, seega valisime Neil Islandi praami, kuhu saime piletid ja mis väljus juba kell 11:00. Kohtasime praamisabas Little Andamanist leitud tuttavaid  - hispaanlane Oscar, inglane Andy ja tema naine Aisha (hindust isa) nemadki olid Neil Islandile teel. Karmo jõudis veel 30 kraadises leitsakus töötava ATM-i üles leida (Neil islandil kõlbab vaid cash) , Heli puhkas samal ajal jahedas sadamahoones reisi- ja piletijärjekorra (eesmärgini jõudsime 1 tunniga)väsimust välja.

Praegused read on kirjutatud juba praamilt :) Neil Island, 2 tunni pärast kohal.
Põhimõtteliselt on nii, et valge tunneb valget ja hoitakse kokku. Ja see on kuradima hea ja julgustav tunne. Meid ikka on veel…

EDIT: Jäime peatuma Kalapani resorti. Suurepärane valik - rahvaste (valgete) paabel. Imeilusad loojangud ja snorgeldamisrand - sellised on esmamuljed. Õhk on oluliselt kuivem ja hütt, mille välja valisime on samuti täitsa rahuldav. Eriti pärast Little Andamani. Kuivatame hallituse välja.  Ookean oli puhkekülast üsna kaugele taganenud, ent päikeseloojanguks hakkas tõusuperiood. Resorti elanikud kogunesid kõik randa, kus ühiselt kanti hoolt kutsikapere eest (7 kutsikat!!) ja imetleti järjekordset lummavat päikeseloojangut.  Asukaid on Saksamaalt, Poolast, Austraaliast, Soomest ( penskar Pekka, kes elab tegelikult Kanadas), Inglismaalt ja küllap veel kusagilt. Eks homme tutvume edasi.
Havelocki lähme ilmselt reedel ja sinna jääksime 3-4 päevaks, misjärel oleme otsustanud ülejäänud aja Neil Islandil, Kalapanis olla.

Happy again! :)

• Reisihariduse omandamine, mida erinevate rahvuste reisimuljete läbi kuuleme. Enamik siinolijatest on suured Aasia, eriti Indoneesia poolsaare fännid. Ent ka Lõuna-Ameerika, Mehhiko, Peruu jne.  Muidugi - elu on neis maades odav ja miks oma vaevaga kogutud sääste raisata lühikeste sutsakate peale kallitesse sihtkohtadesse, kui sama rahaga on võimalik rännata ligi pool aastat Aasias 

• Keskealine inglaste paar, keda kohtasime teel ja tagasitulekul Little Andamani - saime neilt hulgaliselt reisinippe Andamanidel, sh. soovituse Long Islandi, Diglipurisse reisimise vahele jätta.  Nemad suunduvad homsest üle Dehli kodupoole. Olid tohutult matkanud. Ühel päeval koguni ligi 50 km läbinud. Tegu oli Londoni kontoriinimestega -naine globaalse finantsasutuse koolitaja/nõustaja ja mees töötas tarkvaraarendusfirmas. Nende elukorraldus olevat selline, et nad aastas 2 * 1 kuu saaksid maailmas rännata.

• Neil Islandi gekod laksutavad nagu ööbikud ja kogu puhkekülast hoovab pärast päikeseloojangut magusat lillelõhna.