14.päev - Neil Islandi rannad

Karmo ärkas  päikesega samal ajal -  5:30. Unenägudega öö (siin saartel miskipärast koguaeg unenäod) välja magatud,  meri ja päev kiskus liikvele. Imelised hetked jäädvustusid kohaliku telefoniga :) Niiet, kui Heli silmaluugid valla sai, oli temalgi uudistamist.
Hommikust sõime Kalapanis, üle pika aja olime ka internetis - hommikusöögi kõrvale suisa 1,5 tundi. Pekkaga suhtlesime ja saime palju häid nippe ja soovitusi, kasvõi hüti lukustamise osas. Tasub hankida veel ka oma tabalukk ja see veel lisaks panna. Tellisime mõlemad sibulaga omleti ja kohvi. Internetis asjad aetud, otsustasime mopeediga saaretuuri teha. Rendileandja sõnul oli kütusepaak tühi, sama näitas ka mopeedi osuti. Võtsime siis 5 liitrit, mille kohalik naisterahvas idamaisest kitsa kaelaga kannust paaki manustas. Selgus, et mahtus vaevalt 4 liitrit, millega saaks sõita 3-4 päeva…

Esimene sõit oli veidi rabe - Helile oli see üldse esimene mopeedisõit elus ja ka motika tagaistmel olekust on jupp aega möödas… lisaks veel vasakpoolne liiklus ja auke täis asfaltiriba, mis aegajalt ühesuunaliseks sulas. Üsna ekstreemne, ent Karmo sai kenasti hakkama. Esimese peatuse tegime Beach nr 1, mis oma valge liiva  ja türkiissinise merega võttis ahhetama. Sammusime päevitajatest (siin pole sun-flyd) ja lihtsalt olesklesime.

Kuna Beach nr1 on kohe sadama läheduses, uurisime ka Havelocki piletite kohta  - ei mingit probleemi. Hommikul on kassa avatud kuni kell 13:00ni, piletihind vahemikus 300-600 rs. Ilmselt reedel, s.o 2.veebruaril suundume sinnakanti.

Sadama kõrvale jääb ka pisike noditurg piki rannikut: suveniirid, ehted, puuviljad ja riidehilbud. Soetasime endale imeõhukesest puuvillast Andamanide t-särgid ja põlvpüksid. Sellises riietuses on siin kliimas kõige parem olla.

Seejärel võtsime suuna Beach nr 5 ehk Sitapuri randa. Seda peetakse õigustatult üheks maailma kauneimaks - savikaljud, korallirifid, liivarand, mille kaldarinnatisel kõrguvad lopsakad puud - seda peab ise kogema ja nägema. Sõnadest jääb puudu, et kogetut edasi anda. Teel koobastesse (pääseb vaid mõõna ajal) kohtusime mitmete turistidega - Itaaliast ja Prantsusmaalt. Üks alasti vanamees päevitas ka sealsamas. Meie resorti tüdrukuid nägime snorgeldamas. Loodus oma mitmekesisuses. Sitapuri randa lähme kindlasti tagasi.

Õhtupooliku veetsime Natural Bridge`i uudistades. Tegu oli järjekordse looduse imeteoga - kahe kalju vaheline  "roheline sild". Sattusime sinnakanti enne päikeseloojangut, mõõna ajal. Rahvast vooris nagu laualupeo ajal. Hindud armastavad teha grupi-fotosid vaatamisväärsuste taustal. Kõik rivistatakse üles ja…klõps!
Üleüldse, hindudele tundub meeldivat kollektiivne kohalolek. Seda tõdes ka Nicolas (saksa hipi), keda kohtasime Sitapuri rannas - kui urbaniseerunud hindu jääb mingil põhjusel üksi, siis ta käitub nagu sipelgas - läheb kergelt paanikasse, kaotab suunataju ja hakkab sihitult sinna-tänna tammuma. Eurooplased ja teised rahvad liiguvad peamiselt üksi või kahekesi. Hindud aga oluliselt suuremate gruppidena, püsides üksteise sabas või jälgedes.

Eilsesse õhtusse mahtus veel jalutuskäik ja õhtusöök keskuses. Sõime imehead streetfoodi - õlis küpsetatud baklažaan(või suvikõrvitsaline) taignas, kastmeks pestot meenutav möks. Saime 90 rs-iga kõhud täis. Ostsime ka pesupulbrit, ukseluku (!) ja otsisime üles kohaliku ATMi. Nordea MasterCard töötas, ent LHV oma mitte. Loodetavasti Havelockist saame  LHV ka tööle, sest muidu oleme natuke hädas - hajutasime reisirahad erinevate pangakontode vahel, ent kuna pole enam Mobiil-ID kasutamise võimalust, siis puudub täpne ülevaade, millisel kontol kui palju veel raha alles. Kuigi… siin pangakaardi "äraneelamise" võimalust õnneks pole. 2.veebruaril pidavat saarele tulema eestlaste grupp. Ehk neil on kellelgi ID-kaardi lugeja kaasas. Meil on ka piisav kogus eurosid, ent nende vahetamine ruupiate vastu pidavat probleem olema.
 

Ööhakul imetlesime oma resorti rannas (Beach nr 3) täiskuud. Pärast seda uinusime nagu notid.