15.päev - Päikesetõus Sitapuri rannal, Neil Island
Ärkasime enne
plaanitud aega, sest kõrvalhüti elanik oli hädas köhaga. Teine põhjus oli aga õõvastavam - Heli kuulis
tuttavat heli - "kappadi-kappadi " lae peal -
rott või rotid. Kohe hakkas ka ühest
laenurgast kostuma raevukat närimist. Oh, meid lolle - olime unustanud
banaanikimbu A/C peale. Roti nina juba paistis. Heli võttis nurgast plätu ja
pidi mitu korda vastu nina lööma enne, kui rott minekut tegi. Karmo pildistas
samal ajal duširuumis suurimat ämblikku,
mida irl näha oleme saanud. Loodus tungib vaikselt sisse… Igatahes otsustasime
toiduaineid hütti enam mitte tuua ja ööseks tuleb WC-s tuli lihtsalt põlema
jätta.
Nii ehk naa
soovisime hommikul vara virguda, sest Sitapuri päikesetõusud olevat ühed
maailma kauneimad. 5 paiku hommikul motoliiklus peaaegu puudus. Randa jõudes
nägime palju hindusid, kes olid juba kaamerad statiividele asetanud ja ootasid
kumava kupli ülestõusmist.
Kohtusime
Nicolasega, kes andis meile häid soovitusi Havelocki osas. Oli selline mõnusalt
muhe vennike Saksamaalt, kes Andamanidel juba teist korda. Eelmine kord oli sedavõrd võlutud, et
30-päevase RAPi lõppedes sõitis
Chennaisse ja pikendas veel 15 päeva võrra siinviibimist. Istusime mõnda aega
koos savikaljudel (pehmed ja mugavad).
Üldiselt on Neil
Islandi näol tegemist väikse ja hubase saarega, millel parem infrastruktuur kui
Little Andamanidel. Kliima on oluliselt kuivem ja seetõttu saime niiskusest
puretud riided lõpuks ometi ära kuivatada. Mitmeid kordi tabasime end saart
meie Kihnuga võrdlemast. Üldine olemine on nagu maal, vanaema juures.
Tegime tutvust ka
kohaliku beach nr 3-ga, kus taaskohtusime Oscariga. Oli soe vestlus ja
vahetasime kontakte. Oscarit ilmestasid India viisad , mida ta endale oli
lasknud käe peale lüüa. Et ära ei unustaks või nii :) Paljude teiste tattoode
kõrval mõjusid omapäraselt. Snorgeldama seekord veel ei läinud, sest olime juba
otsustanud, et teeme "aeglase päeva" ja pärast Havelockis käiku
pöördume niikuinii Nielile tagasi. Siis on veealuse maailmaga tutvumiseks aega
piisavalt. Semude sõnul on kõikvõimalikke kalu võimalik jälgida.
Öö-hakk õnnistas
meid veel täiskuu varjutusega. Ise oleksime selle vast maha maganud, ent hütist
mööda lippav Alice (jah, me oleme kõik jälle kokku saanud!) teavitas
jooksupealt kuu-uudiseid.
Comments
Post a Comment