3.päev - Port Blair

• Täna oli meil kaks asist eesmärki:
   saada aimu praamipiletite süsteemist ning graafikust
•  rännata Port Blairist mujale, arvestades praamigraafikut
•  leida turismikontor

Hommikul äratas meid vile, mis tuli…laes paiknevast ventilaatorist. Pärast seda aktsiooni algas kogu linnas sagin. Jäigi selgusetuks, et kas äratusvile oli hotelli poolt (siin on enamikus hotellides check-out kell 8:00) või elavad kõik 7-se äratuse rütmis. Pesime loppis näod puhtaks ja pakkisime seljakotid. Uni oli magus ja raske, ent muutunud kliima oli näo trimmi ajanud. Sõime kõrvalasuvas hotellis omletti ja röstsaia. Kohvi saime ka. Väga mahe olemine saabus. Meiega tuli vestlema pereisa Mumbaist, kes väitis et tema pisipojal on Heliga sarnased silmad. Ju siis ikka nii paistes need silmaalused ei olnud :)
Edasi seadsime sammud sadamasse. Järjekorrad ei olnud 9 paiku üldsegi pikad, kasutasime naiste järjekorda. Saime kohaliku politseiametniku käest vajaliku info Little Andamanidele sõiduks ja 40  min pärast olid meil piletid käes - selgus, et väljumine toimuba juba laupäeva õhtul, kell 21 ja hommikuks oleme saarel. Võtsime kõige kallima pileti - 450 ruupiat, mis kindlustab magamiskohad 7-8 kohalises kajutis.  Praamijärjekorras kohtus Heli venelannaga, kes elas alaliselt Itaalias ja oli Indias rändamas. Täitsa üksi. Ütles, et kannab siivsaid salle ja pikki kleite ning meestele silma ei vaata. Ta oli pisut šokeeritud, et hotelli, mida booking.com vahendusel bukkis, ei olnudki olemas. Soovitasime tal möödunudöist Aashiana hotelli. Tema jällegi soovitas üles otsida Port Blairi rannad - need olevat ilusad ja kokku 3.

Piletid käes, ronisime mööda kõrvalteed hotelli nimega Llay Beach View Hotel. Retseptsionist oli vanem härrasmees, kes  meil andmeid palus kirjutada juba nähtud suurde raamatusse. Jällegi - kõik andmed, kuni passi väljaandmise koha ja kuupäevani. Vahepeal liigutas retseptsionist keelega ülahammaste proteese, mis andis talle natuke Montgomery Burns`i ilme. Tagasihoidlik tuba käes, pakkisime daybacki kaasa ja hakkasime lõõskava päikese käes mööda peatänavat turismikontori poole sammuma. Vahepeal kohtasime mitmeid lehmi. Üks neist oli end parkeerinud tiheda liiklusega tänava värvipoe ette. Teine aga oli peaväljakul, politseiniku kõrval kes liiklust reguleeris. Turismiohvisist me loodetud saarekaarte ei saanud. Selleks ajaks olime ka suhteliselt küpsed päikesest ja sammumisest. Otsustasime võtta tuk-tuki ja sõita randa. Selgus, et kõike lähedamal on Corbyn`s Cove Beach. Kohale jõudes olime väga rahulolevad, vähe rahvast, puhas ja söögikohtadega varustatud. Vees ujudes tutvusime kahe venelannaga (kohalikud ei uju). Vanema prouaga vestlesime pikalt. Selgus, et talvitub Indias juba aastaid (nov-märts) ja peab Indiat juba oma teiseks kodumaaks. Tegeleb joogaga ja Andamanidele sattuski seoses joogaõpetaja soovitusega. Pühad saared. Oli ka pisut õnnetu, et nad on vaid 4 päeva Andamanidel, ilmselgelt liiga vähene aeg.

Õhtu saabudes hakkas järjest rohkem rahvast randa saabuma  - mõistsime, et tulemas on avalik üritus ja naasime Port Blairi. Otsisime üles sama kalarestorani, kus eilegi käisime. Karmo sai külma õlut ja Heli tandoori kala. Üsna krehvtine värk, aga polnud viga. Sattusime vestlema lauanaabritega, kes olid pärit Kanadast, Victoriast. Kutsusime nad oma lauda. Tegu oli 60-ndates abielupaariga - reisifanaatikutega. Nad olid tõepoolest kogu maakera läbi käinud. Euroopas küll vähem, ent eksootilistest kohtadest Uus-Guinea, Paapua, Tsiili, Panama, Guatemaala jne… Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas läbisid nad vahemaid Volkswagen Vaniga, kaasas tollal 4-aastane tütar. Kuna Karmo kandis just VW vaniga t-särki, siis sai taas tõdetud - juhuseid pole. Kõige ekstreemsemad elamused pärinesid neil Nepaali džunglist, kus neid kogu matka vältel kaanid ründasid ning Tšiilist, kus nad 7,8 magnituudise maavärina üle elasid. Mehe juured asusid kusjuures Lätis :)

Tänased ägedad vahepalad:
 

• Merevesi - Andamani merevesi on küll soolane, ent väga pehme. Nii soojas vees pole vist ka kunagi ujunud. Tasakesi läksid jalad kalade pihta või vastupidi. Keha ei kleepu pärast vees käimis ja ka ujumisriided kuivavad kiiresti.
• Teiste rändajatega kohtumine. Väga soe ja vahetu on muljetada inimestega, kes on samas olukorras - avastamas võõrast maad ja kultuuri. 
• Teokarbid on hoopis teistsugused kui Atlandi ookeanis. 
• Lonks kaasavõetud Eesti viina hommikul (mis siis, et soe) puhastas tuntavalt sisemust ja tegi virgeks. Hambapesu asemel :)