8.päev- Kolm küla + Matti minek

24. jaanuar 2018

16:46

Hommik algas taas väikse vihmasabinaga. Helil oli taaskord rahutu öö. Vihmahood on niigi niiske õhu veelgi niiskemaks muutnud ja uni on niiskel asemel hüplik. Pikk ja rahulik uni saabub miskipärast alles hommikul. Karmo seevastu on endiselt varajane ärkaja. - Hommikune paaritunnine rannaskäik päädis merekirjude karpidega, mida koos hommikukohvi kõrvale imetlesime.
 

Otsustasime end vihmast mitte heidutada lasta ja võtsime ette jalgsimatka  kohalikesse küladesse. Kokku astusime maha ligi 11 km. Meile mõlemale meeldib käia ja sestap nautisime matka. Külade vahele jääv loodus oli  lopsakas ja mitmekülgne - vihmamets vaheldus palmisaludega. Nägime argipäevaelu ja tasast kulgemist. Naised ootasid teeotstes tühjade gaasiballoonidega gaasiauto saabumist, kusagil jonnis laps, külateel "liiklesid" pardid, kanaemad koos tibudega, kitsed, lehmad, koerad…  Üht silda ületades ja seal peatust tehes näitas end meile Andamanide sisalik - pikkusega 1,5 m. Vilksatas korraks vees ja läinud ta oligi. Aleviku mõõtu külasse jõudes tegime poodlemise pausi. Heli sain endale uued plätud (350 rs) ja mõnusalt pehmest puuvillast püksid (200rs). Karmo seevastu on liiga laiaõlgne või on kohalikud kitsaõlgsed - pole veel õnnestunud ühtegi tema mõõtu särki leida.
Kuna me ei ole siiani veel kordagi bussiga sõitnud, siis otsustasime tagasipöördumiseks kasutada bussi. Olime jõudnud peatusesse just ajal, mil koolitunnid lõppesid ning buss muutus hetkega "koolibussiks". Meie taga istuvad poisid pöördusid meie poole puhtas inglise keeles ning soovisid abi Rubiku kuubiku kokkupanekul…. Et nemad oskavad vaid 1 külje kokku saada. Buss on jaotatud "meeste" ja "naiste" pooleks ning bussi eesotsas võivad istuda vanemad inimesed.
Piletihind oli 14 rs.

"Koju" jõudes hüppasime kohe sooja merre, kuhu jõudsid just ka naabrid-austraallased. Kogu matkaväsimus ja kipitus (varbavillid ja kuumuskipitus kaenla all) jäid pehmesse soolasesse vahtu.
Päikeseloojangul  kebisime võrkkiikedesse,  Ranjan süütas viirukiküünlad ja askeldas õhtusöögi kallal. Kogu puhkeküla  täitus  magusa lõhnaga. Õhtusöögilauas olid meid seekord õige palju. Karmo eestvedamisel tõsteti kolm lauda kokku ühiseks pikaks lauaks. Ranjam serveeris banaanilehel riisi ja kõrvale spinati-juustu kastme. Nämm.

Ja lõpuks tabas meid üllatus: Mattiga ajasime just juttu Neil Islandi ja  Havelocki teemal (mis pidi ülerahvastatud ja kallis olema hetkel), kui ta mingil hetkel püsti tõusis ja teatas, et läheb täna õhtul koos hispaanlasest tuttavaga Havelocki. Välkkiirelt maksis ta oldud aja eest arve (15 000/7 päeva) , soovis mulle galantselt kaunist sünnipäeva ja head puhkuse jätkun, hüppas motorolleri tahaistmele ja läinud ta oligi. Eks ta ole.