Reisikiri: Andamani&Nicobari saared

 1 euro = 77 ruupiat  Port Blairis, Havelockis, Neil Islandil on olemas ATM-id, Little Andamanidel ka, ent seda me ei kasutanud praamipiletite ostmiseks kasuta naiste järjekorda RAP-ist tuleb teha mitu koopiat, sest saarelt saarele liikudes soovitakse RAP-i ja vaid Port Blairis on arvuti teel väljastatav piletisüsteem ning dokumendid tagastatakse Igaks juhuks teha passist koopiaid Raha ja dok.-d võiksid olla hajutatud erinevatesse kohtadesse  Asjade panipaika jätmisel kasuta oma tabalukku Lennukisse ära antav pagas on soovitav samuti  lukustada või seljakott kiletada. Goverment (riiklik) praamide piletihind on 2-3 x soodsam kui Makruz või Green Ocean 2 praamifirmad, ent kui olete ajahädas, on need alternatiiviks.  Neil Islandilt saab hõlpsamini Havelocki kui Port Blairist. Goverment praamidele pileteid broneerida ei saa, vaid tuleb 2 tundi varem tulla piletikassasse.  Koopiaid saab tavaliselt kusagil sadama lähistel teha - tueb leida putka,...

Imede-ime. Ilma suuremate viperusteta kohal. FinnAiriga oli üsna mugav lennata, hoolimata et kohad olid viimases reas - tualettide läheduses.   Dehli immigratsiooni-office jättis sügava mulje. Maaletuleku kaardile nõuti allkirja (mida nad sellega küll teevad?) + FINNAir lennupiletit/boarding pass`i, mille Heli oli suutnud kusagile susata ja ei leidnudki. Mõlemad käed skaneeriti sisse+ veel mõlemad pöidlad. India sai meie käed.   Esimese asjana püüdsime ruupiaid saada pangaautomaadist. Lõpuks saimegi - selgus, et pangakaart tuleb vaid sisestada ja kohe seejärel eemaldada. Alles siis tulevad menüüvalikud ja PIN küsimine. Korraga saab võtta 10tuhat ruupiat, millele lisandub komisjonitasu. Võtsime välja 30 000 ruupiat, sest olime otsustanud linnaga tutvuma mitte minna, vaid lennujaama hotellis kohaneda - öösel ju edasisõit Andamanidele.   Hotelli ümbruses luusisime siiski ringi. Kultuurišokk. Koerad, inimesed, lehmad… õnnetus olukorras ehitised ja infra , elektrijuht...

18. jaanuar 2018 20:18 Dehlis jõudsime hotelli taksoga kenasti 1.-sse   terminali. Juba terminali uksel küsiti passi ja elektroonilist piletit näha. Igalpool on sõnaväelased automaatidega. Foorumitest olime   IndiGo   lendude kohta vastakat infot lugenud   - levinud olevat lennu "lõhkimüümine".   Ent mure oli asjatu - kõik sujus ülimalt kiiresti ja asjalikult, aga lennuk oli rahvast täis. Andsime suuremad seljakotid pagasisse ning   turvakontrolli läbisime "daybackiga". Lennujaam oli avar ja tukkuvast rahvast tulvil. Heli sai starbucksist moca-kohvi, ent Karmo ei raatsinud lennujaama õllele (eesti rahas 5 eur) kulutada. Hoolimata sellest, et sai varakult tuldud, möödus lennujaama aeg üpris kiiresti. Lisaks saime väga hea söögiampsu ja ilmselt ka kogu senise elu odavaima lennujaama söögi (2-he peale 3 eur). Kell 5 hommikul olime juba õhus. Heli magas kogu lennu maha. Vaid korraks sai silmad lahti - kui toimus vahemaandumine Kalkutas. Reisijate en...

Täna oli meil kaks asist eesmärki:   saada aimu praamipiletite süsteemist ning graafikust   rännata Port Blairist mujale, arvestades praamigraafikut   leida turismikontor Hommikul äratas meid vile, mis tuli…laes paiknevast ventilaatorist. Pärast seda aktsiooni algas kogu linnas sagin. Jäigi selgusetuks, et kas äratusvile oli hotelli poolt (siin on enamikus hotellides check-out kell 8:00) või elavad kõik 7-se äratuse rütmis. Pesime loppis näod puhtaks ja pakkisime seljakotid. Uni oli magus ja raske, ent muutunud kliima oli näo trimmi ajanud. Sõime kõrvalasuvas hotellis omletti ja röstsaia. Kohvi saime ka. Väga mahe olemine saabus. Meiega tuli vestlema pereisa Mumbaist, kes väitis et tema pisipojal on Heliga sarnased silmad. Ju siis ikka nii paistes need silmaalused ei olnud :) Edasi seadsime sammud sadamasse. Järjekorrad ei olnud 9 paiku üldsegi pikad, kasutasime naiste järjekorda. Saime kohaliku politseiametniku käest vajaliku info Litt...

Ärkamine uues hotellis oli seekord inimlikum - kella 7 paiku lülitati lihtsalt korraks elekter välja, mistõttu laeventilaator oma töötamise lõpetas ja meid poolpimeduses seljakotte pakkima ajas. Mõne aja pärast hakkas lambivalgus taas sirama ja tuulik tiirlema. Väga nutikas moodus rändajaid liikvele sundida, tõdesime omakeskis ja olime tänulikud õigeaegse ärkamise eest. Kodid koos, suundusime check-outima ja palusime luba seljakotid õhtuni hotelli ladustada. Sealsamas sõime ka hommikust - scrumbled eggs ja röstsaiad. Maitsvalt ja palju. Meile piisas ühest portsjonist nii nagu tellis inglastest noorpaar. Lobisesime nendega - jällegi, tõeliselt põnevad rännusellid - kutt nägi välja nagu Johnny Depp, neiu ka imearmas. Seekordseks Port Blairi päevaks otsustasime tuk-tuki võtta ja sõita teise randa (pean paberilt vaatama, hindikeelsed nimetused ei taha meelde jääda). Saime tuk-tuki juhi vahendusel teada, et randa on ca 30 km ja sõit vältab 1 tund, pakutud hind (1500 rs) sisaldas ka temap...

21. jaanuar 2018 15:37 Maabudes kogunesime inglastega (meiega kokku 6 in) trapi juurde ja üsna pea ümbritsed meid paar majutuse pakkujat. Üks neist pakkus kohta ööbimist hinnaga 600 rs ja teine 400 rs. Koos inglastest noorpaariga valisime 400 rs variandi. Mahutasime   kõik end   avatud safari-autosse koos 6 kohalikuga + seljakotid katusele.   Indiaga on vist nii, et ilu ja magusa elu nägemiseks tuleb aega võtta. Ei tohi rapsida nagu Karmo ütleb. Kui me majutuskohta jõudsime, olime alguses üsna pettunud, eriti Heli kes kujutles, et hakkab elama bambusest hütis otse mere kaldal, liivarannal. Alguses hakkasid silma vaid ehitusjäätmed ja   rõsked onnid. Alice ja Jessy (inglaste paar) olid seevastu väga toimekad, küllap juba harjunud India omapäraga. Tasapisi on meile resorti võlud avanenud.   - Mingil hetkel astus hüti tagant välja kukk koos kahe kanaga, seejärel emane koer - kohaliku pere liikmed. Peremees Ranjan (Karmo jättis meelde runsun) on toh...

23. jaanuar 2018 6:24 Heli veetis esimese hüti-öö hoopis võrkkiiges.   Enne reisi algust sai hangitud high-tech rippkiiged, mis kerged ja vastupidavad, valmistatud langevarjusiidist ning sääsevõrk on töödeldud spetsiaalse moskiitosid peletava ainega. Ranjan serveeris meile kohvi ja omletti, korraldasime ka esimese pesupäeva - hommikuselt poekäigult tõime   muu hulgas kaasa pesupulbrit "Surf". Kahjuks ei olnud siin külapoes (kas enam üldse toodetakse?) india pesupulbrit, mida mäletatavasti lapspõlves makulatuuri vastu sai - selline türkiissinine ja hästilõhnav, vahutav võrratu alternatiiv "Pipi" pesupulbrile. Kõhud täis, otsustasime teha rannamatka. Päike kõrvetas ja rannaäärne tundus just õige paik olevat. Paradiislik…mis muud oskame kosta. Helesinine vesi, valged vahused laineharjad rullumas lõputule liivarannale, merre sattunud rannaäärsetest puudest moodustunud taiesed, kaldaliival külitavad lehmad. Kõik on seletamatult mahe silmale vaadata. Lummav nagu...

23. jaanuar 2018 6:41 Öö otsa ladistas - hüti katus on tehtud plekist ja jätkus trummeldamine kogu öö vältel. Võrkkiiges magamine oli välistatud. Ilmselt seome need täna katusealusesse ümber. Amazonase reklaami andmetel peab kiige moskiitokaitse vastu vähemalt 50 pesukorda, ent kas ka lausvihma? - pole vast mõtet testida. Karmole algas päev kell 7:00 laintesse hüppamisega. Teda äratas mööduv liiklus ja kuke kiremine. Heli tukkus kuni hommikusöögini - seekord saime isegi kaerahelbeputru kookosehelvestega+ sibulaga pannkoogid. Uut rahvast saabus - meie naabriks sai austraallane Oscar + tema vend koos pruudiga. Ka Oscar ei teadnud, kui kauaks ta plaanib jääda - sümpaatne :) Kukk koos kahe kanaprouaga tuleb juba teist hommikut meiega tutvust looma. Paar küpsist on meiepoolne panus. Väga viisakas perekond - vaid pisut aega pärast küpsiste nokkimist jäädakse pead õieli ootama, et ehk miskit veel… Siis siirdutakse tähtsalt päevatoimetuste juurde. Aga muidu.…Helil annab pisut seed...

24. jaanuar 2018 16:46 Hommik algas taas väikse vihmasabinaga. Helil oli taaskord rahutu öö. Vihmahood on niigi niiske õhu veelgi niiskemaks muutnud ja uni on niiskel asemel hüplik. Pikk ja rahulik uni saabub miskipärast alles hommikul. Karmo seevastu on endiselt varajane ärkaja. - Hommikune paaritunnine rannaskäik päädis merekirjude karpidega, mida koos hommikukohvi kõrvale imetlesime.   Otsustasime end vihmast mitte heidutada lasta ja võtsime ette jalgsimatka   kohalikesse küladesse. Kokku astusime maha ligi 11 km. Meile mõlemale meeldib käia ja sestap nautisime matka. Külade vahele jääv loodus oli   lopsakas ja mitmekülgne - vihmamets vaheldus palmisaludega. Nägime argipäevaelu ja tasast kulgemist. Naised ootasid teeotstes tühjade gaasiballoonidega gaasiauto saabumist, kusagil jonnis laps, külateel "liiklesid" pardid, kanaemad koos tibudega, kitsed, lehmad, koerad…   Üht silda ületades ja seal peatust tehes näitas end meile Andamanide sisalik - pikkuseg...

25. jaanuar 2018 13:38 Öösel sadas jälle nii rohkesti, et loigud õuel. Kogu tänane päev kujunes seevastu vägagi päikseliseks, suisa lämbeks. Võtsime ette matka Hut Bay kose juurde. Motorolleritega e. scooteritega on siin saarel endiselt probleem - neid on vähevõitu ja ka bensiini napib. Meie peremees Ranjan annab iga päev vastakat infot rollerite kohta. Üldse,   üsna segaseks on viimastel päevadel temaga suhtlus kiskunud - raske temast aru saada. Oleme paar õhtut järjest palunud endile mingit katet kerge teki või tekikoti näol, ent siiani pole õnnestunud saada. Scooteri kohta oli ka täna näiteks see info, et välismaalastelt on vaja üleüldse luba jne Matk koseni oli miski 6 km, teel kohtasime Andamani sisalikku (ca 1 m pikk) - krabistas rohus ja silkas kiiresti põõsastikku, kui meid nägi. Kohtasime ka naabreid-austraallasi, kes käisid praamipiletite jahil ning tagasiteel põikasid samuti kose juurest läbi. Soovitasid seal mitte vette minna - märkasid sealkandis madusid. Ü...

Leppisime juba eelmisel õhtul kokku, et ärkame varem nägemaks looduse ärkamist. Kukk tuli meie onni ukse taha kirema 4:15. Riidesse, matkakott selga ja seadsime sammud Kalapathari laguuni suunas. Tee sinna viis läbi küla. Tore oli piiluda külainimeste hommikuaskeldusi - kes puhastas luuaga majaesist, kes karjatas kitsi ja lehmi. Kui laguuni juurde jõudsime, ahetas juba. Üksik kotkas tõusis laguuni kõrvalt kaljudelt. Paari haigrut nägime   kividel kala ootamas - merelinde on siin vähem kui Eestis. Tagasiteel mööda rannikut kohtasime vanahärrat Ameerikast, vahetasime paar sõna, muuhulgas ka et kust pärineme.   - Või Eestist? Kas teate, et minuga samas resortis on inimesed Eestist, teatas vanahärra. Üsna harukordne, et Little Andamanidel eestlased kokku juhtuvad. Lubasime kindlasti külastama tulla. Koju jõudes otsustasime, et teeme ühe snorgeldamise - surfi päeva - ilm tõotas tulla päikseline. Seadsime sammud Hawa surfilaenutusse, meist umbes 2 km eemal. Kahjuks ei olnud ...

Kulutamise päev. Aga väga võimas päev. Saime praamipiletid homme õhtuks, pärast pikka järjekorras seismist, kõik kajutid olid väljamüüdud, ent saime istekohad ühistekil praamile, mis tuli Nicobaridelt . Aga see-eest oli meil võrratu päev koos Alice, Jessy, Aisha ja Andyga. Viskit oli kohalikus baaris ka (avatud vaid 3 tundi hommikul-lõunani). Naistega sinna igaks juhuks sisse ei läinud, ent mehed said elamuse. Baar oli urgas või punker nagu ikka, ent õues oli mõnus varjualune, mille reisikaaslastega vallutasime. Kohalikud tulid  meiega vestlema ka ja mõnigi sell jäi lähedusse puu alla või pingile tukkuma. Nagu ühes korralikus bussijaamas nõuka ajal. 

Heli telefonidega tehti puhas vuuk öösel: 128 GB iPhone 6S ja Galaxy S4 võeti toast, kus ise magasime. Kõige rohkem on kahju piltidest ja videomaterjalist nii sellest kui eelmistest reisidest. Ostsime kohaliku India derivaadi, millel kaamera enam-vähem ja millega vajadusel internetis käia. Eks vaatame, kas võtame kohaliku SIMi ka sisse. Update: selgus, et Heli oli teinud Google Drive pilve konto ja kõik kontaktid * pildid/videod kuni normaalse netiühenduseni kuni sync töötas alles. Juhhuu!!!!

Loodetavasti jäid kõik reisiviperused Little Andamanile.   Igatahes saime õigel ajal ära tuldud. Ööpraamiga, mis tuli Nicobaridelt. Jällegi elamus - praam oli vanemat sorti. Kajuteid ei olnud, vaid üks suur ühine tekk, kus õnneks pikad polsterdatud pingid. Seljatoega! Hoidsime šoti surfajate lähedusse. Nad orienteerusid olukorras kiiresti - valisid välja töötvate ventilaatoritega koha, ladusid pingiread seljakotte täis, et saaks enda täies pikkuses pikali visata. Toimisime samuti. Karmol tuli uni varsti, Heli küpsetas end veel pühapäevaste juhtumiste mahlas. Kõige hullem on ikkagi tunne, et keegi hiilib kambrisse, et midagi pihta panna. Teise inimese tagant. Ah, las ta olla. Põdemised põetud, hädapärane kohalik telefon piltide jäädvustamiseks olemas. Küll kuidagi ikka saab - ei lase sellest oma reisi rikkuda. Eks igal oinal oma mihklipäev. Igatahes saime öö ühiskajutis magatud. Kui vahepeal uni ära läks (jube palav ja umbne), siis sai raamatut loetud (Sada aastat üksildust) ja...

Karmo ärkas   päikesega samal ajal -   5:30. Unenägudega öö (siin saartel miskipärast koguaeg unenäod) välja magatud,   meri ja päev kiskus liikvele. Imelised hetked jäädvustusid kohaliku telefoniga :) Niiet, kui Heli silmaluugid valla sai, oli temalgi uudistamist. Hommikust sõime Kalapanis, üle pika aja olime ka internetis - hommikusöögi kõrvale suisa 1,5 tundi. Pekkaga suhtlesime ja saime palju häid nippe ja soovitusi, kasvõi hüti lukustamise osas. Tasub hankida veel ka oma tabalukk ja see veel lisaks panna. Tellisime mõlemad sibulaga omleti ja kohvi. Internetis asjad aetud, otsustasime mopeediga saaretuuri teha. Rendileandja sõnul oli kütusepaak tühi, sama näitas ka mopeedi osuti. Võtsime siis 5 liitrit, mille kohalik naisterahvas idamaisest kitsa kaelaga kannust paaki manustas. Selgus, et mahtus vaevalt 4 liitrit, millega saaks sõita 3-4 päeva… Esimene sõit oli veidi rabe - Helile oli see üldse esimene mopeedisõit elus ja ka motika tagaistmel olekust on jupp aega...

Ärkasime enne plaanitud aega, sest kõrvalhüti elanik oli hädas köhaga.   Teine põhjus oli aga õõvastavam - Heli kuulis tuttavat   heli   - "kappadi-kappadi " lae peal - rott või rotid.   Kohe hakkas ka ühest laenurgast kostuma raevukat närimist. Oh, meid lolle - olime unustanud banaanikimbu A/C peale. Roti nina juba paistis. Heli võttis nurgast plätu ja pidi mitu korda vastu nina lööma enne, kui rott minekut tegi. Karmo pildistas samal ajal   duširuumis suurimat ämblikku, mida irl näha oleme saanud. Loodus tungib vaikselt sisse… Igatahes otsustasime toiduaineid hütti enam mitte tuua ja ööseks tuleb WC-s tuli lihtsalt põlema jätta. Nii ehk naa soovisime hommikul vara virguda, sest Sitapuri päikesetõusud olevat ühed maailma kauneimad. 5 paiku hommikul motoliiklus peaaegu puudus. Randa jõudes nägime palju hindusid, kes olid juba kaamerad statiividele asetanud ja ootasid kumava kupli ülestõusmist. Kohtusime Nicolasega, kes andis meile häid soovitusi Haveloc...

Hommikul õnnestus praamipiletid Havelockile sebida. Praamijärjekorra naljad. Naiste järjekord.  Ukrainlane Serjoža. Praamisõit 1,5 tundi. Külma õlu + õhtusöögiplats "Nirvana" ülitoreda nepaali baarmaniga. Coconut Coaver Beach Resort. Virvuke - hõbehaljas mõttelõng (Karmo väljend) pärast esimest külma õllet Nirvanas (resorti baar/söögikoht). Toa saime 1200 rs, mille hiljem tingisime 1000 rs.-le olime 7 päeva. Kes soovib suuremat ja mugavamat hütti rohelise aiaga, soovitan ka Green Imperial resort`i. Täiendamisel....

Koerad. Lehmad. Kassid. Täiendamisel....

Heli sünnipäevahommik oli rahutu. Midagi ei olnud meeltmööda…. Koduigatsus vaevas. Kodustelt kuulsin, et Theol on jalg haige. Kuum ja kergelt paistes. Ja Aura teeb näljaboikotti. Sahkari on üks väike tervik, kus puuduolev lüli annab kohe tunda… Karmo tellis kingituseks Ayurveda massaaži. Aroomiõliga muditi 1 tunni jooksul   kuni juuksekarvani läbi. Täitsa põnev oli, eriti kaela ja näopiirkonna masseerimine. Umbes tund pärast massaži oli enesetunne üsna nadi - mingid kummalised kohad muutusid valulikuks. Loodetavasti tähendas see puhastumist. Päev sai veedetud õliste juustega, mis oli ka omapärane (pigem meeldiv) kogemus. Lõuna paiku jalutasime pikki randa (nr 5) tsentrumisse, et minna tasuta wifi piirkonda lõunat sööma. Leidsime eest Argentiinast pärit sakslanna Daniella, vestlesime, sõime ja kasutasime ohjeldamatult aeglast wifi-ühendust. Karmo kuulis esimesena eestikeelset kõnet. Niimoodi, täiesti juhuslikult kohtusime eestlaste paariga, kes pärit Hiiumaalt, ent olude sunn...

Päev möödus koos Kristiina ja Tõnisega jalutades, snorgeldades. Tutvumine inglanna Lucy´ga Oxfordist. Hea kala lõunasöök Tõnise poolt turult väljavalitud kalast. Helil "põhi alt" tingitult sünnipäevaõlledest või Ayurveda massaažist. Vihmane õhtupoolik ja öö, mida ilmestasid võrgu alt sissepugenud sääsed ja hüti plekk-katusele kõrvulukustava lajatusega maandunud kookospähkel :) Vestlus Kristiina ja Tõnisega. Ikka väga mõnus on toredate inimestega eesti keeles rääkida. Lihtsatest asjadest. Hiidlaste ütlemistest.   Poodlemine ja Heli sõrmus - musta kiviga hõbesõrmus (1000 rs), mis valguse käes purpurseid helke pillub. ILUS!